Kalalkäik mis jääb pikalt meelde

Praegu juba teist päeva Bailan Beachil, see on saare lõunatipus ja on  vaikne paik- puhkamiseks ideaalne.
Eile sai otsustatud et läheme kalale ja ka snorgeldama, alguses pidasime paremaks et võtame reisibüroost sellise päevase või ka veits lühema tripi. Kogemata sattusime sadamasse ja seal selgus et on võimalik võtta endale privaatpaat mis viib meid erinevatele saartele, saame kalastada, snorgeldada, pakub süüa ja ka püütud Kalad grillib ära. Hind sellele paadile oli ka päris mõistlik.
Juba tänane homsmik hakkas kurjakuulutavalt, ilm oli sompus, sads vahetpidamata vihma ja ka elektrikatkestusi oli päris mitu korda. Proua Linde küll arvas et ehk oleks parem mitte minna aga kuna oli makstud siis ikkagi läksime. Kui juba merel olme sain aru et midagi head siit ei tule- lapsed külmetasid, vihma aina kallas ja paadiuberik hüppas lainelt lainele ning oli ime et ta pooleks ei murdunud. Peale ligi tunnist sõitu jõudsime ühe saare lähedusse ja sinna visatigi ankur sisse. Ilm oli ka selleks ajaks paremaks läinud aga laine oli ikka väga kõrge nii et kõigutas ikka mehemoodi. Siis selgus ka tõsiasi et meie mamma põeb raskekujulist merehaigust. Lühidalt siis niipalju vaid et Nevel oksendas mitu korda üle paadi ääre- paadimehed pöörasid pilgu viisakalt mujale, mina olin nõutu aga poisid olid tublid nad naersid ja kilkasid ning häälitsesid koos emmega, pidid aitama oksendada. See oli huvitav et kuhu Nevel suutäie poetas, sealt hakkas kala tulema. Kokkuvõttes saime kolmandik ämbrit kala ja kusjuures väga huvitavaid ja erivärvilisi kalu. Pikalt me muidugi polnu, väljanägemise järgi hakkas lastemamma kohe saba andma. Kihutasimegi siis laste protesti saatel sadamasse tagasi. Huvitav on vaid see et lainetus oli tõesti suur aga lastel merehaigust mitte grammigi.

Juba 4 ööd khlong praol oldud. Aeg läheb kiirelt

Homme khlong prao resordist tuld ja bailan beachile. Ei olegi seal eriti ringi tuiamud, eelmine kord vaid sõitsin kiiruga mööda. Pidi vaikne ja rahulik paik olema, aga seda vaid seniks kuni meie sinna maabume. Siis kisa taevani, selles võib kindel olla. 

Täna käisime khlong phlu kose juures, seal selgus tõsiasi et meie kõvad kalamehed kardavad paaniliselt kalu. Mingid kasskalalaadsed ilma hammasteta agressiivsed kogred seal olid ja inimesi ei kartnu. Näksisis jalgu ja see oli päris kõdi, Anders keeldus ka varba otsa isegi vette panemast. Röökimist ja sahmimist oli seal džunglis omajagu, aga lõppes kõik õnnelikult.  Isegi pirakat kilpkonna nägime...

Proovin ka paar pilti panna😃

Ja olemegi kohal... Koh changil

Lennureis oli küll pikk aga elasime selle ikkagi valutult üle. Kohale jõudsime ikkagi suht kiirelt, kui Bangkokis olime kell 8 hommikul siis saarel  hotellis juba kell üks. Saime juba esimesel päeval vinega päikest võtta, aga see oli ka hea sest kaks päeva on päikese poole pealt ikka väga valusad olnud.
Sellest on ikkagi tore et kui on liiga kuum olen mina süüdi, kui taevas pilvine siis ikka jälle mina jne. Proua Lindega ole alati tore reisil olla😀
Eile rentisime rolleri ja kihutasime mööga rannikut ja mägesi ringi, kord ühe ja siis jälle teisega. Nägime ahve elevante džunglis ringi kolamas. Äge oli.
Täna jälle elevandi safaril sai käidud, 

Minek Taisse Koh Changile

Ja ongi kauaoodatud reis käes. Praegu Helsinki lennujaamas ja ootamas jätkulendu Bangkokki. Erinevalt eelmistest kordadest on kaasas ka poisid ja ka lastemamma.

Minek Koh Changi saarele ja oleme seal u 10-12 päeva. Tagasi kodus  19.11.2017 hilisõhtul. Praegu vaid bronnitud neljaks päevaks hotell ja mis edasi või kuhu edasi eks seda ole hiljem näha...

Jälle Taimaal- Krabil

Jälle veits patareisid laadimas ning seekord koos Valeriga ja ikka Taimaal Krabil. Jõudsime hommikul kell11 kohale ka oleme Ao Nangil. Tulek oli Helsingi kaudu  Finnairiga ja otselennuga, nii et lend võttis aega vaid ca 10 tundi. Kuigi oli hommik siis ronisime ikkagi magama sest lennukis magamine polnud just kõige mõnusam. Hotell rannast ca 500m ja täitsa mõnus ja puhas. Tulime ka šhoppinugult sest Valeiril polnud ilmale vastavaid riideid.

Viimane ööd Indias ehk hüvasti prügimägi.

LEilne öö oli küll see mis ikka pikalt meelde jääb. Nii nagu ma kirjutasin siis koerad pidasid stabiilselt iga poole vōi siis tunni tagant ühe korraliku lahingu. Aknad on nii olematud siin et sama teeb välja kui neid polekski, inimeste kisa, autode mürin ja kōik muu lärm on siia tuppa ilusti kuulda. Ka külma vōi jahedust on siin hotellitoas samapalju kui väljas.
Igaljuhul kui magama läksime panime juba omajagu riideid selga, aga hommikul kell neli ärkasime selle peale ülesse et mōlemal oli külm. Panime siis riideid veel juurde. Margiti magamisriietus oli küll ülilahe, isegi unisena ja külmetades sain ma naerda köhutäie. Kahju et ta pilti ei lasknud teha, aga riietus oli nii et mida ta kätte sai selle ta seda venitas ja järhekord polnud oluline- jalas olid sukapüksid, sinna peale oli ta venitanud mingid kotitavad pōlvpüksid, ülessepoole oli pandnud T-särgi ja siis kōige sellele veel omakorda vedanud peale pikema kollasekirju kleidi ja kirss tordil oli sellele kleidile pealevenitaud maika vōi midagi sellesarnast. Igaljuhul ülinaljakas:)
Hommikul kui ärkasime siis avastasime et pole sooja vett, mina vōimlesin keha soojaks ja käisin dussi all ära. Margit arvas et tuleb ikka teekannuga sooja vett teha, ootasime tükike aega aga vesi keema ikka ei lähe. Läksin asja uurima ja nii nagu ma seda kannu näppisin nii ma igavese litaka elektrit sain. Sellega löppes ka meie veekeetmine ja ka ōeke pidi oma hügieeni eest hoolitsema külma veega. Ōnneks on need puudused juba kōrvaldatud ja muidu päris tore aga jahe on veel ikka ja külmemaks veel läheb.
Homme hommikul siis tagasisōit ja hilja ōhtul peaks juba kodus olema. Eks väike koduigatsus juba ka kallal, saaks tööle ja korvi mängima.
Siin Delhis minujaoks küll midagi väga huvitavat polnud. Imestan vaid kuidas inimesed sellises mustuses ja sopa sees elus püsivad, meiesugused oleks vast loetud päevadega teises ilmas. Igaljuhul meeletu vaesus, räpasus, mustus, hais jne,jne,jne,jne,jne,jne.

Nii külm on siin Indias et isegi koerad on ilusti ära riietatud.

Kuhu pärapōrgu me nüüd sattusime?

INonii, nüüd otsaga Delhis tagasi ja kuramuse hotelliga sai vist küll pusse pandud. Vaatasime koos Margitiga Bookingust omastarust ok hotelli välja ja kusjuures ei olnud ka Delhi kohta eriti odav.

Toodi meid kuskile nurgatagusess urkasse, siit ei julge küll ööpimeduses oma jalga välja tōsta isegi kui peale makstakse ka siis mitte. Hotell seest ilus, välispildid valed igatpidi tuunitud ja akna all sellised penide lahingud toimunud et paar kord jooksin rōdule seda möllu kaema kuidas kúmmekond koera purelevad. Vōimas vaatepilt oli... Ja seda kōike poole tunni jooksul.

Kui hotelli saime sisse kirjutatu siis tuli üks nii öelda toapoiss meid tuppa juhatama, tuba jahe nagu hundilaut sest siin ju kütet pole ja mōni tund tagasi oli meil veel ca 30 kraadi sooja. Siin vaevalt 10-15 kraadi sooja. Toapoiss ikka kōva ärimees, küsis kas ehk midagi juua- Margit tahtis vett ja mina arvasin et vōiks ühe ōlle vōtta. Küsis kohe raha, kuigi tavaliselt pannakse sellised asjad arvele ja välja kirjutades maksad. Aga noh ärimees oli ta köva-ōlu maksis 350 kohalikku kuigi norm oleks 100-120 ja vesi 300 ning vee hind on üldse u 30-40 kohalikku raha. Saataime ta kuupeale, mille peale tōi ta meile kaks suurt pudelit vett TASUTA. 

Siiatulek Goast läks libedalt kell 11 visati meid bungalost välja, jätsime kotid receptsiooni ja ise randa. Oli viimaste päevade palavamaid ilmu, mōne tunniga kōrbsime nii ära et valus magada. Kella kolme ajal takso peale ja lennujaama,kell kuus läbi lennukile ja veits enne kümmet olime juba lennukist maas.
Eile ōhtul tegime siis jälle  pidulikuma ōhtusöögi, valisime välja teve ja värske kala ja lasime selle ka kohe lahtisel tulel ära grillida. Vōtsime tuunikala kuigi ise oleks ikka hai vōi kuningkala vōtnud, aga viisakas mees nagu ma olen siis lasin naistel valida-ja mis tuli...tuunikala.. Kala hea ja liha ka palju, kahepeale korralik kōhutäis ja maksis ca 11eur.

See oli siis meie ma jake seest poolt. 

Siin on tuunikala juba puudu e grill il. Alles on jäänud haid, gingfisher ja mingisugusedki redschnapid.