LEilne öö oli küll see mis ikka pikalt meelde jääb. Nii nagu ma kirjutasin siis koerad pidasid stabiilselt iga poole vōi siis tunni tagant ühe korraliku lahingu. Aknad on nii olematud siin et sama teeb välja kui neid polekski, inimeste kisa, autode mürin ja kōik muu lärm on siia tuppa ilusti kuulda. Ka külma vōi jahedust on siin hotellitoas samapalju kui väljas.
Igaljuhul kui magama läksime panime juba omajagu riideid selga, aga hommikul kell neli ärkasime selle peale ülesse et mōlemal oli külm. Panime siis riideid veel juurde. Margiti magamisriietus oli küll ülilahe, isegi unisena ja külmetades sain ma naerda köhutäie. Kahju et ta pilti ei lasknud teha, aga riietus oli nii et mida ta kätte sai selle ta seda venitas ja järhekord polnud oluline- jalas olid sukapüksid, sinna peale oli ta venitanud mingid kotitavad pōlvpüksid, ülessepoole oli pandnud T-särgi ja siis kōige sellele veel omakorda vedanud peale pikema kollasekirju kleidi ja kirss tordil oli sellele kleidile pealevenitaud maika vōi midagi sellesarnast. Igaljuhul ülinaljakas:)
Hommikul kui ärkasime siis avastasime et pole sooja vett, mina vōimlesin keha soojaks ja käisin dussi all ära. Margit arvas et tuleb ikka teekannuga sooja vett teha, ootasime tükike aega aga vesi keema ikka ei lähe. Läksin asja uurima ja nii nagu ma seda kannu näppisin nii ma igavese litaka elektrit sain. Sellega löppes ka meie veekeetmine ja ka ōeke pidi oma hügieeni eest hoolitsema külma veega. Ōnneks on need puudused juba kōrvaldatud ja muidu päris tore aga jahe on veel ikka ja külmemaks veel läheb.
Homme hommikul siis tagasisōit ja hilja ōhtul peaks juba kodus olema. Eks väike koduigatsus juba ka kallal, saaks tööle ja korvi mängima.
Siin Delhis minujaoks küll midagi väga huvitavat polnud. Imestan vaid kuidas inimesed sellises mustuses ja sopa sees elus püsivad, meiesugused oleks vast loetud päevadega teises ilmas. Igaljuhul meeletu vaesus, räpasus, mustus, hais jne,jne,jne,jne,jne,jne.
Igaljuhul kui magama läksime panime juba omajagu riideid selga, aga hommikul kell neli ärkasime selle peale ülesse et mōlemal oli külm. Panime siis riideid veel juurde. Margiti magamisriietus oli küll ülilahe, isegi unisena ja külmetades sain ma naerda köhutäie. Kahju et ta pilti ei lasknud teha, aga riietus oli nii et mida ta kätte sai selle ta seda venitas ja järhekord polnud oluline- jalas olid sukapüksid, sinna peale oli ta venitanud mingid kotitavad pōlvpüksid, ülessepoole oli pandnud T-särgi ja siis kōige sellele veel omakorda vedanud peale pikema kollasekirju kleidi ja kirss tordil oli sellele kleidile pealevenitaud maika vōi midagi sellesarnast. Igaljuhul ülinaljakas:)
Hommikul kui ärkasime siis avastasime et pole sooja vett, mina vōimlesin keha soojaks ja käisin dussi all ära. Margit arvas et tuleb ikka teekannuga sooja vett teha, ootasime tükike aega aga vesi keema ikka ei lähe. Läksin asja uurima ja nii nagu ma seda kannu näppisin nii ma igavese litaka elektrit sain. Sellega löppes ka meie veekeetmine ja ka ōeke pidi oma hügieeni eest hoolitsema külma veega. Ōnneks on need puudused juba kōrvaldatud ja muidu päris tore aga jahe on veel ikka ja külmemaks veel läheb.
Homme hommikul siis tagasisōit ja hilja ōhtul peaks juba kodus olema. Eks väike koduigatsus juba ka kallal, saaks tööle ja korvi mängima.
Siin Delhis minujaoks küll midagi väga huvitavat polnud. Imestan vaid kuidas inimesed sellises mustuses ja sopa sees elus püsivad, meiesugused oleks vast loetud päevadega teises ilmas. Igaljuhul meeletu vaesus, räpasus, mustus, hais jne,jne,jne,jne,jne,jne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar