Aga kui koskede juurest hakkasin tagasi tulema siis juhtus huvitav lugu- korraga tunnen et rool käes väriseb, arvasin et ratas tuleb alt ära aga hoopis rehv tühi. Ja nagu tellimise peale teeääres täpselt sellise välimusega ettevõtmine kus võiks nigu rollusi remontida. Kohe oli ka kohal vanamutt ja oma 11-13aaastase pojaga kes mul selle asja ka korda tegid. Mina läksin kõrvalolevasse poodi külma mohitot jooma ja poole tunnipärest oli roller terve ning õhukumm ka uus sisse pandud. Maksma läks see lõbu mul ca 4 euri. Vahepeal ikka joppab ka, oleks see keset metsi kuskil mägedes tuksi läinud siis oleks küll mõistus otsas. Varem nagu ei tulnudki selle peale et mis siis saab kui asi katki läheb...
Õhtust sööma mötlesin minna naaberkylla kus on rootsi laud. 200 kohalikku ehk 6 EUR ja söö palju jõuad. Nii oligi aga väikese mööndusega ise pidid oma söögi ka valmis küpsetama. Võtsid vaagnate pealt toorest liha, kala, krevette ja siis laua taha kus oli selline atribuut millega sai nii grillida kui ka keeta. Kahjuks jäi fotokas ja tahvel maha, ei saa pilte teha. Elamus missugune, kui kõrvallauas olevad sakslased ei oleks mind juhendanud oleks ma ei tea mis sodi endale kokku keeranud. Eks hirmus isu oli kõik ka ära proovida ja tulemuseks võib olla valutav kõht sest ongi kuidagi suht imelik olla. Loodan et lihtsalt hirmul on suured silmad....
Eks hommik ole õhtust targem, nii et hommikuni siis.
Nii, uus päev õhtus ja eluga ülirahul. Kõigepelt se hea asi et kõhuhäda ei saanud. Hommikul nii kui ärkasin kohe rolleri selga ja koskede juurde, kõigealt Klonk Plu Waterfall. See turismimagnet, aga noh ilus oli ikka. Juba sealt tulles arvasin et dzungli laks oli piisav, aga tuli välja et see on vaid eelsoojendus. Peale seda randa, läksin suurimasse randa mis siin on ja pidi ka kõige ilusam olema. Paar tundi vedelesin seal, aga seegi oli liiast. Ikka sai päikest veits palju. Kui päikesest kopp ees siis uutele koskedele( neid on siin 6) ja seekord põhjakaldale Nang Yom Waterfall. Seekord hakkas asi huvitavaks kiskuma juba paar km enne koski. Nimelt lõppes tee enne ära, hakkas mingi kiviklibune kylavahetee. Mõtlesin mitu korda juba et keeran ümber , aga ikka edasi. Kui kohale jõudsin siis selgus et see en mingi uus asi ja puhtalt eramaal, ning mutike korjas raha 40bahti nägu(1,2 EUR). Siis läbi võpsiku oja poole ja kõik suht ehe dzungel. Peale minu veel selle 3 h jooksul vaid 3 turisti. Ronisin päris extreemsid radu pidi ikka yles välja. Elamus missugune, isegi korra jõudsin mõelda kui seal järsakuserval olles, mis saab kui libisen ja kukun, kas leiavad mu siit täna või alles siis kui haisema lähen ehk mõne päeva pärast. Ok se oli nali aga hirmus ikka oli vahepeal. See oli vist parim elamus siiamaani.
Kui lõpuks tagasi jõudsin siis oli vaja käia ka saare teisel küljel, kuhu polnud sattunudki. Jõudsin kalurikylla, aga turiste ka juba omajagu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar