Pääliinan ehk juba otsaga PP-s(Pnohm Pehnis)

Hommikust. Eile õhtul nett jupsis ja ei saanudki kirjutada. Meil praegu hommik pool yheksa, söön hommikust ja nuputan kuidas ma siit Shinaukville saaks. Bussid kõik täis sest hiina uus aasta kohe saabumas ja kilisi kõik kohad täis. Lähen vist bussijaama ja vaatan, kuidagi ikka peaks saama kas Sihanoukwille või Kep i. Ei viitsi eriti siin PP-s ka tiksuda
Eilsest siiajõudmisest siis. Hommikul kui Siem Reapist tulema hakkasin ei tulnud transfeer mulle hotelli järgi. Lasin hotellitöötajal helistada, ning 10 min pärast oligi keegi rolleriga hotelli juures ja nii siis ma jooksin rolli järel kogunemispunkti. Seal oli 4 noort inglasest back packerit veel ootamas. Peagi sõitis ka tuk- tuk ette ja hakkas meid sinna peale laadima. Kui tavaliselt paigutatakse sinna sõiduvahendite peale 3 inimest siis meil taheti alguses toppida 5 pluss kompsud siis kujutage ette milline kino see oli. Peale 5 min pusimist selgus et yle nelja ikkagi ei mahu, siis jäeti mind sinna maha. Vahtisin üksi nagu töll seal ja olin juba kõik lootused laevale jõuda maha matnud. Ühe korraga sõitis kummi vilinal ette Daewoo Tico, kuhu ma ennast sisse pressisin ja siis läks mingit otseteed pidid kihutamiseks järve poole. Terve tee lasi juht signaali, vähemalt kümmekond ohtlikku olukorda oli ja ühe kana ajasime ka vist alla sest peeglist paistis vaid sulepilv. Kui kohale jõudsime ( mina  jõudsin lõpuks samal ajal kui need inglased neljakesi), siis laev oli vist juba ligi tund oodanud. aga laevasõitu oli tore. Sain kull veits palju päikest oma kiilakale pealaele aga vast jääb ellu... 6 tundi sõitu ja PP-s ja kohe õiges kohas lasti ka paadilt maha ehk siis olen samas hotellis kus aastaid tagasi. Isagi tuba on samas kohas ainult korrus madalamal. Tuleb kohe silme ette kuidas ma siin eelmine kord vürtsikilu karpi tahtsin lahti saada ja hõõrusin seda vastu vannitoa põrandat, tund aega pusisin aga lahti sain ikka alles järgmine päev kui noa ostsin.
Õhtul jalutasi piki jõeäärt ja nostalgitsesin omaette ja vaatasin mis on selle mõne aastaga ka muutunud, ikka on aga suht vähe. Ka on neil mingi usupüha sest munki on kõik kohad täis ja lilli viiakse mingite kujude ette ikka sylega.
Minu keeleoskusega on ka ikka igasugu koomuskit saanud, ikka on nii et kui pimedaks läheb ei suuda neile enam ennast piisavalt hästi selgeks teha, muidu vahid kätega kuni nad ükskord ikka midagi aru hakkavad saama. Eks teinekord kui rohkem aega on kirjutan neist juhtumistest pikemalt...
Kes pilte tahab siis saatku oma e-maili aadress andreslill4444@hotmail.com